Glaukoom

Glaukoom on silmahaigus, mis kahjustab nägemisnärvi ning mille tulemuseks on nägemisvälja kahjustus. Glaukoom on peamiselt seotud normaalsest kõrgema silmasisese rõhuga, kuid kõrgenenud silmarõhk ei viita tingimata glaukoomi olemasolule. Kui jätta ravimata, avaldub glaukoom esimesena nägemisvälja äärealade ahenemisel ning võib viia täieliku pimesuseni. Glaukoomi tagajärjel tekkinud nägemiskahjustus on pöördumatu ning seetõttu on tähtis võimalikult varane diagnoosimine ja ravi.

Glaukoomi liigid

Glaukoomi võib jaotada avatud nurga glaukoomiks ja suletud nurga glaukoomiks. Mainitud „nurk“ viitab pidevalt silmas toodetava vesivedeliku äravoolukanali avatusele. Avatud nurga glaukoomi korral on vesivedeliku äravool aeglustunud ning kinnise nurga glaukoomi puhul on äravool takistatud.

Glaukoomi sümptomid

Üldiselt ei põhjusta glaukoom esialgu valu ega sümptomeid, vaid avaldub alles hiljem nägemisvälja ahenemisena. Ägeda kinnise nurga glaukoomi puhul võib inimene tajuda äkilisi sümptomeid, nagu udune nägemine, tugev silmavalu, iiveldus ja oksendamine. Selliste sümptomite esinemise korral tuleks viivitamata pöörduda silmaarsti poole.

Diagnoosimine

Glaukoomi diagnoosimise esimeseks sammuks võib pidada silmarõhu mõõtmist. Silmarõhu mõõtmine on rutiinse nägemiskontrolli osa ning seda on võimalik teha enamikus prillipoodides. Glaukoomi kahtluse korral suunatakse teid edasi silmaarsti vastuvõtule.

Ravi

Glaukoomi põhiraviks on silmarõhku alandavad silmatilgad. Silmatilku tuleb kasutada silmaarsti juhiste järgi ega tohi ära jätta, kuna sel juhul haigus progresseerub. Lisaks silmatilkadele kasutatakse glaukoomiravis vesivedeliku äravoolu parandamiseks erinevaid laserprotseduure.