Mis on Müoopia?

Lühinägevus ehk müoopia on nägemisseisund, mille puhul lähedale nähakse hästi, kuid kaugele ebaselgelt. Silma valgusemurdmisvõime on liiga suur või silmamuna on liiga pikk ja silma langev valgus koondub võrkkesta ees, kuigi peaks langema võrkkestale. Seega saab võrkkest, mis võtab vastu nägemisaistinguks vajalikku infot, uduse pildi.
Lühinägevus on maailmas üha levinum terviseprobleem. Eriti linnastunud piirkondades. Kui aastal 2010 oli lühinägevaid inimesi 28% maailma rahvastikust, siis Maailma Terviseorganisatsiooni prognooside kohaselt on aastaks 2050 maailmas 50% inimestest lühinägevad. Euroopas jääb müoopia levimus juba praegu 40–50% piiresse. Aasia linnapiirkondades on juba 90% kuni 20 aastaseid noori lühinägevad.

Lühinägevuse lai levimus on võetud hetkel tõsisemalt luubi alla, kuna nii kiire müoopia kasv võib tulevikus osutuda väga tõsiseks tervisekriisiks. Suuremate tugevustega lühinägevus suurendab oluliselt riski teistele silmahaigustele nagu hallkae, võrkkesta irdumine ja glaukoom, mis omakorda võivad viia ka pimeduseni.

Riskitegurid

Lühinägevuse riskitegureid on mitmeid. Näiteks geneetilised tegurid: lastel, kelle vanematel esineb lühinägevus, on suurem risk lühinägevuse tekkeks. Samuti soodustab arenevatel silmadel müoopia teket tänapäevane eluviis. Viibitakse rohkem tubases keskkonnas, seega keskendutakse rohkem läheduses asuvatele objektidele, vaadatakse ekraane või loetakse pilku liiga lähedal hoides. Seetõttu harjub silm rohkem lähedal asuvate objektide vaatamisega ning selle tulemusel silmamuna kasvab, mis omakorda põhjustab lühinägevust ning raskendab kaugete objektide selget nägemist. Ka liiga vähe väljas viibimine mõjub silmade arengule negatiivselt.

Uuringud on näidanud, et just naturaalsel päevavalgusel on positiivne mõju silmade pikkuse kasvu pidurdamisele.

Kuidas ära tunda?

Süveneva müoopia puhul on kõige sagedasem sümptom lastel ja noortel rohke kissitamine. Laps ei pruugi öelda, et näeb halvasti, kuid ta kissitab tahvlile vaadates ja võib hiljem kurta ka peavalude üle. Lisaks tuleks tähelepanelik olla, kui nad ei märka kaugel olevaid objekte, nagu elektriliinil istuvat lindu või natuke kaugemal asuvat bussipeatuse märki. Samuti võib müoopiale viidata see, kui laps vaatab telerit liiga lähedalt.

Tee test ja hinda, kas Sinu last võib
ohustada müoopia?

Lapse lühinägevuse suur mõjutaja on geneetika. Kui vanematel on prillid, on ka suure tõenäosusega lapsel prillid.
Suureks mõjutajaks geenide kõrval on aga leitud ka elustiilist tulenevad harjumused ja olud. Tee test ja kontrolli kui suur on oht sinu lapsel lühinägevusele.

Kas müoopiat saab ravida?

Lühinägevust ei saa ravida, kuid lühinägevuse tekkimise või halvenemise riski saab vähendada:

Mida rohkem on lähitööd, seda suurem võiks olla naturaalse päevavalguse käes viibimise osakaal.

Jäta meelde, et paus tähendab kaugusesse vaatamist ja silmade puhkamist. Laste ja noorte puhul, kelle müoopia on kiiresti kasvav võiks iga 30 minutile lähitööle / lähidistantsil mängule järgneda vähemalt 10 minutiline paus, kus saab tegeleda kaugustesse vaatamisega.

Veendu, et lugemisel oleks tagatud hea valgustus, arvutiga töötamisel suurem kirjasuurus ning piisavalt loomulikku valgust.

Soovitavalt kasuta nutiseadmeid lühiajaliselt ning eelista uudiste lugemiseks või mängude mängimiseks kaugemal asetsevat suuremat kuvarit. Iga 20 minuti möödudes tee paus ja vaata kaugusesse 20 sekundi vältel.

Lastel on soovitatav kontrollida nägemist silmaarsti juures 1-aastaseks saamisel ja 3-aastaselt. Optometristi juurde on oodatud eelkooliealised lapsed 6-aastaselt ja seejärel igal aastal enne kooliminekut, kui pole kokkulepet tihedamaks kontrolliks. Sageli pöördutakse nägemiskontrolli esimeste nägemishäirete avaldumisel. Kuna lapse silm kasvab kuni 18. eluaastani, siis on oluline müoopia varajane kindlakstegemine, et vältida nägemishäire süvenemist. Üle 18 eluaasta, külasta optometristi vastavalt soovitusele, kui ei ole märganud varem nägemise halvenemist

Müoopia pidurdamine

Seoses uuringutega müoopia laia levimuse kohta maailmas, on järjest rohkem hakatud rääkima müoopia pidurdamisest ning selle vajadusest. Praegu teevad erinevad suured prilliklaasi ja kontaktläätsede tootjad igapäevaselt uuringuid ning tootearendusi, et tuua inimesteni parimad lahendused, mis aitavad müoopiat pidurdada. Leitud on, et müoopiat on võimalik kontrolli all hoida spetsiaalsete miinusprillide ja kontaktläätsedega, atropiinraviga või kõvade Orto-K läätsedega. Neist viimaseid ei ole Eestis veel saadaval.
Pro Optikal on hea meel tutvustada uusi müoopiat pidurdavaid prilliklaase – MYOSLOW.
MYOSLOW-i müoopialäätsede kontseptsioon töötati välja 2015 aastal Sveitsis ning neid on testitud sellest ajast saadik. Nende prilliläätsede tugevus on optimeeritud kõigi vaatekauguste jaoks, mis võib lühinägevuse progresseerumist leevendada. Prilliklaasid sobivad lastele alates 6. eluaastast ja täiskasvanutele kuni 40. eluaastani.

Kui su laps on lühinägev ja tema nägemisteravus väheneb iga aastaga, siis võib just tema hea kandidaat müoopiat pidurdavate prilliklaaside kasutamiseks.

Küsi nõu Pro Optika optometristidelt ja broneeri aeg nägemiskontrolli.
Pro Optika optometristid on saanud MYOSLOW müoopialäätsede määramise koolituse ja omavad koolituse läbinud sertifikaati.